Muusikakriitika

  Lood peavad olema tugevad, siis kannatab kuulata. 21. sajandi süntpopp, mis rokib; ambitsioon luua suurejoonelist õhustikku on õnnestunud. Empire of the Sun- "Concert Pitch" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Peter Mayes/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "DNA" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/John Hill/Peter Mayes/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "High and Low" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Peter Mayes/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "Zzz" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "We Are the People" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "I'll Be Around" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Peter Mayes/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "Ice on the Dune" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Peter Mayes/Jonathan Sloan) Empire of the Sun- "Old Flavours" (Luke Steele/Nicholas Littlemore/Peter Mayes/Jonathan Slo...

  See pidanuks olema Brasiilia bändi järjekorras neljas stuudioalbum, mis üllitati purkipanemisest kolm kümnendit hiljem; samas sisaldades eelmiste albumite valitud lugudest ingliskeelseid versioone, samuti mõnd uut lugu ning portugali- ja prantsuskeelseid uustöötlusi. Ühesõnaga, mitte pärisalbum klassikalises mõttes, vaid midagi kogumiku ja uue albumi vahepealset. Sarnaselt albumi formaadiga on siin palju eklektilisust, kuivõrd peibutav dünaamiline sulatusahi Brasiilia ja Ühendriikide vahel juba podises, kuna oli tekkinud kultuurisild. Bossanova oli jõudnud USA turule ning selle kiiluvees sõudsid ka teised brasside artistid. Käesoleval on palju standardeid ning tundmused standardsusest ei lase must selle kuulamise ajal lahti. Kohati kõlab asi suisa karikatuurselt, naljakalt. Alati see huumor siiski ei mängi välja. Amerikaana brasiillaste esituses paneb kulme kergitama, doo wop ilik lainetamine ja kaisutamine samuti. Plussmärgilisteks ilminguteks kahtlemata tuleb lugeda hääleseade...

  Olid ajad, kus tehti huvitavat rokkmuusikat, mis samas oli täitsa kuulatav. Emerson, Lake & Palmer- "From the Beginning" (Greg Lake) Emerson, Lake & Palmer- "A Time and A Place" (Emerson, Lake & Palmer) Emerson, Lake & Palmer- "C'est la Vie" (Greg Lake/Peter Sinfield) Emerson, Lake & Palmer- "Bitches Crystal" (Keith Emerson/Greg Lake) Emerson, Lake & Palmer- "The Endless Enigma" (Keith Emerson/Greg Lake) Greg Lake- "Still You Turn Me On" (Greg Lake) Emerson, Lake & Palmer- "Jerusalem" (Hubert Parry/William Blake) Emerson, Lake & Palmer- "The Sage" (Greg Lake) Emerson, Lake & Palmer- "Knife Edge" (Leoš Janaček/Greg Lake/Richard Fraser) Emerson, Lake & Palmer- "Take a Pebble" (Keith Emerson/Greg Lake) Emerson, Lake & Palmer- "Touch and Go" (Keith Emerson/Greg Lake) Emerson, ...

  Kuulake näiteks Elvis Presley lauldud Paul Simoni lugu "Bridge over Troubled Water" ja teile jõuab kohale musikaalsuse olemus. Elvis Presley- "Stuck on You" (Aaron Schroeder/J. Leslie McFarland) Elvis Presley- "Promised Land" (Chuck Berry) Elvis Presley- "The Girl of My Best Friend" (Sam Bobrick/Beverly Ross) Elvis Presley- "Don't" (Mike Stoller/Jerry Leiber) Elvis Presley- "A Mess of Blues" (Doc Pomus/Mort Shuman) Elvis Presley- "Blue Moon of Kentucky" (Bill Monroe) Elvis Presley- "Reconsider Baby" (Lowell Fulson) Elvis Presley- "Mean Woman Blues" (Claude Demetrius) Elvis Presley- "Fever" (Eddie Cooley/Otis Blackwell) Elvis Presley- "Such a Night" (Lincoln Chase) Elvis Presley- "Blueberry Hill" (Vincent Rose/Al Lewis) Elvis Presley- "Girl Next Door Went A-Walking" (Bill Rice/Thomas Wayne) Elvis ...

Arvan, et enamus on nõus arvamusega, et Interpoli kolmas stuudioalbum on igati vonks kuulamine. Ilmselt pärast teist või kolmandat kuulamist võiks arvata, et - vohh! - siin on ju nii mõndagi. Aga võin ka möönda, et just esimese kuulamisega tekkinud tundmused olid just need õiged ja ümberlükkamatud. 47-minuti vältel jookseb läbi 11 lugu -- justament jookseb, justkui tootmisliini taga võõrdunud töötaja neid tuimalt vorpimas - igale teisele kompositsioonile pildumas petteks peale konfette -, et saaks oma paganama papi kätte, et saaks liisingumakse tehtud, et mitte teistele multimiljonäridele ei antaks ettekäänet inkassofirmadega kõri kallale ronida. Täpsustavalt -- suureks etteheiteks (kuigi ainsaks) oleks see, et ajastutruult on digitaalsus siin üle kandunud mürgisel moel. Kuulajale esitletakse kohitsetud kitsasriba klanitud meeleoludest ning igamehe esteetikast, millega kuulaja peab leppima ja harjuma. Endast lugupidav kuulaja tõstab seesuguse vastu mässu; mõneti irooniliselt nimetataks...

  Elton John on loonud väärt muusikat: klassikaline popprokk, mis rõõmustab muusikahuvilisi läbi ajastute; nii tavaline, aga samas vägagi eriline. Elton John- "Goodbye Yellow Brick Road" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Daniel" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "All the Girls Love Alice" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Candle in the Wind" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Crocodile Rock" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Grey Seal" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Harmony" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "I've Seen That Movie Too" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "I'm Still Standing" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Razor Face" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Your Song" (Elton John/Bernie Taupin) Elton John- "Rotten Peaches" (Elton John/Bern...

  Mäksi on võimatu ignoreerida. Ta on ennast kehtestanud tõelise muusikamehena.

Charla oli huvitav punt uuemas Briti roki laines, kes veel enne Britpop i õite puhkemist oli aktiivselt kanna maha pannud baggy / Madchester -liikumises, tehes esimestel albumitel - ning erandlikult üllitades albumeid peaaegu igal aastal (võrdle seda eristuvat tahku Happy Mondaysi ning The Stone Rosesiga) - suht-koht kaasahaaravaid tantsuroki klassikasse kantud numbreid. Hiljem nad mugandusid - ilmselt tahtlikult - Britpop pi, olles nii mõnegi arvates igavuse etalonid. Samas paar huvitavat lugu võis igalt albumilt leida. Oma välimuse eest nad kandsid hoolt, sobides hästi ajakirjade kaantele (ka käesoleva albumi kaanel ning siselehtedel ei olda sest "patust" puhtad). " Us And Us Only " oli järg nende läbimurdealbumile " Tellin' Stories " (1997); tollesse perioodi jäi ka kurb sündmus -- klahvkamees Rob Collins oli hukkunud liiklusõnnetuses. Neid on võrreldud rollingutega, ent ehk leidsid nad suurema suguluse hoopis Bob Dylaniga, kelle tämbri, laulmisviis...

Seems Like Sun   Selle nädala alul saabus väga kurb uudis, et lahkunud on Tauno Pääslane (1974-2026), ansamblites Köök ja Stella kaasalöönud muusik, aga ennekõike Röövel Ööbiku taandumise järel 90ndatel siinseks esiindipundiks tõusnud Dallase bassist. Bänd, kelle muusikas kohtusid nii sulnis mürapopindi, brasside kunstiline Tropicalia -psühhedeelia kui lounge -pop kui veel nii mõndagi muud. Käesolev lugu oli nende viimase stuudioalbumi " Delay Lama " (2003) avalugu. Lisaks laiv-versioonile ETVs - kus TP töötas valgustajana - soovitan kuulata ka plaadiversiooni, milles külalisena osales väga tore tütarlastekoor. Seems Like Sun  

  Valgre muusika on puhas klassika(ilus ja stiilne). The Great American Songbook mõjutas teda õiges suunas. 

  MBV - Slow Lugu pärineb 1988. aastast, üks esimesi, mis ennustas, mis suunas Kevin Shields rokkar-alkeemikuna liikuma hakkas. Ta hakkas kasutama flanger - ja tremolo -efekte; samuti kasutas digitaalekvalaiserit ning sämplerit nii väliste helide sämplimiseks kui ka kitarre rohkem või vähem läbi masina mängituna. Tulemus kõlas ja ei kõlanud ka kui päriskitarrid (pigem kui sünteesitud instrumendid). Seeläbi innovaatorina andis ta tulevastele põlvkondadele uut inspiratsiooni. Samas ei unustanud ta laulukirjutajana muusika põhielemente. Kõike seda on selles jõulises, ent unistuslikku sämplikihistust omavas loos kuulda. 

  Räige viga oleks kahtluse alla seada Olav Ehala heliloomingu kvaliteeti.

Kare Kauks on ikka klass omaette. 

  Esimesel plaadil on sellised popproki lood, mis on läinud eestlaste hinge ja muutunud aegumatuks klassikaks.

  Múm - K/Half Noise On suur au, et Islandi haldjate kombo tuleb taas Eestisse (millalgi nullindate lõpul käisid nad Leigo Järvemuusika festivalil). Tollal olin neist pigem väsinud ja eemalehoidev põhjusel, et arvasin, et see muusika on juba eilne päev ning midagi uut ja erilist saabub kümnendatega. Kui midagi tuligi (hüpnagoogiline pop, witch house ), siis sama kiiresti see ka hääbus. Tõsi, eks nende muusika pärast kahte esimest albumit oli kaotanud ka indu - vähemalt nii näis tollal mulle -, aga peaks need asjad taas üle kuulama. Iseäranis meeldis nende teine stuudioalbum " Finally We Are No One " (2002, FatCat), millelt ka käesolev pärineb. Sellal kui Björki pompöössusest hakkasin väsima ning saareriigi sireen oli uute suundade otsinguil, kõlas Múm ideaalselt. 13.08 näeb neid Maarjamaa pinnal, ning isegi kui enamus lugusid pärineks nende eelmisel aastal ilmunud albumilt " History Of Silence ", on see elamus, kuna tegu oli tõesti tugeva taiesega. 

  GG on legend. Ta sai väga hästi aru tõsiasjast, et muusikas peaks olema kirge ja muusika peaks end vastuvaidlematu jõuga kehtestama ehk ta ei viitsinud produtseerida ebamäärast jama, mida topitakse tavaliste raadiojaamade eetrisse.

Natural Snow Buildings - Bloody Snow Kasvanuks Prantsuse tandemi (Mehdi Ameziane ning Solange Gularte) muusika saatel - ütleme, et nad alustanuks kümme aastat varem, st 80ndate lõpus -, siis kättesaadavuse korral ilmselt olnuks nad isiklikuks ülekõigepundiks. Nende ühegi albumi puhul ei ole kahtluseussikestki, et mingi album osutunuks teistest nõrgemaks (lihtsalt mõni neist ülenes puhtaks maagiaks, nt seni viimaseks jäänud 3,5 tunnine " Aldebaran " juba 2015. aastast). Hugenotist Briti muusika hall kardinal Brian Eno ütles kord, et näete, kitarril on võrreldes süntekatega palju vähem väljendusvõimalusi, siis Natural Snow Buildings tõestas vastupidiselt instrumendi piiramatust, tõstes rokk- ja folkmuusika ämbiendi, droonmuusika, hillitsetud psühhedeelia ja hõrgu uusveidruse, madalspektri müra ning ebatavalise kammermuusika jm vahendusel kuhugi teisele poole. Käesolev lugu on üks väheseid, kus lauldakse - kus Solange laulab -, slowcore lik-indipopilik, meenutades aega 80ndate-...

  Kui need GO parimad lood ka inimese külmaks jätavad, siis peab elevantide kari tema kõrvade peal tantsinud olema. Milline emotsionaalne jõud ja musikaalsus!!!

  Kas on tegemist tatise estraadiga? Ei, AR on rahvamees ja laulab varajast popmuusikat. Tema muhedus välistab pateetilisuse. Tal on oma stiil nagu ka Georg Otsal. Ta annab ennast muusika teenistusse ja seega on eneseupitus välistatud. Liiga prostad lood mulle peale ei lähe. Sellepärast valisin tõsisemad ja erilisemad lood välja(CD 1 + mõned lood kogumikul "Beautiful Songs 2.").

https://m.youtube.com/watch?v=xBv3VwqZNWA Üks meeltesse sööbinud - mille juurde aeg-ajalt naasen - lugu bändilt, mille ilmselt nii mõnigi avastas tänu 90ndate alguses üllitatud indimuusika vinüülikogumikele (isiklikult TÜ raamatukogu muusikaosakonnast). Ei ole vist nimeliselt vaja mainida legendaarset Ühendriikide režissööri, kelle esteetikast britid oli mõjutatud. Indikogumike träkid olid tapjad! Nende albumid, tõsi, jäid paraku keskpäraseks.