Muusikakriitika

  Kellele ei meeldi funky soul, see lõikab ennast ära pilvedes hõljumisest. Diana Ross- "One Love in My Lifetime" (Lawrence Brown/Terri McFadden/Leonard Perry) Diana Ross- "Reach Out I'll Be There" (Lamont Dozier/Brian Holland/Eddie Holland) Diana Ross- "Top of the World" (Tom Snow) Diana Ross- "After You" (Michael Masser/Ron Miller) Diana Ross- "Gettin' Ready for Love" (Franne Golde/Tom Snow) Diana Ross- "I Heard a Love Song" (Brit Gaudio) Diana Ross- "Sleeping" (Terry Etlinger/Ron Miller) Diana Ross- "To Love Again" (Michael Masser/Gerry Goffin) Diana Ross- "You Got It" (Linda Laurie/Jerry Ragovoy) Diana Ross- "It's My House" (Nickolas Ashford/Valerie Simpson) Diana Ross- "Last Time I Saw Him" (Michael Masser/Pam Sawyer) Diana Ross- "No One Gets the Prize" (Nickolas Ashford/Valerie Simpson) Di...

  Need tüübid on sünge, aga samas tundelise süntpopi kuningad. Depeche Mode- "See You" (Martin Gore) Depeche Mode- "Everything Counts" (Martin Gore) Depeche Mode- "People Are People" (Martin Gore) Depeche Mode- "Lie to Me" (Martin Gore) Depeche Mode- "It Doesn't Matter" (Martin Gore) Depeche Mode- "Stories of Old" (Martin Gore) Depeche Mode- "Shake the Disease" (Martin Gore) Depeche Mode- "A Question of Lust" (Martin Gore) Depeche Mode- "Stripped" (Martin Gore) Depeche Mode- "Somebody" (Martin Gore) Depeche Mode- "Fly on the Windscreen" (Martin Gore) Depeche Mode- "Never Let Me Down Again" (Martin Gore) Depeche Mode- "Strangelove" (Martin Gore) Depeche Mode- "The Things You Said" (Martin Gore) Depeche Mode- "I Feel You" (Martin Gore) Depeche Mode- "It's No Good...

https://youtu.be/ZVk5KalTrwU?si=AhEXKg07AtpO7sNA  Kohe täitsa nullindate algul tuli välja üks kümnendit enim ilmestanud taieseid -- Lambchop'i " Nixon ". Tean üht inimest, kellel käesolev taies aitas leina leevendada. (Tean, kuivõrd tutvustasin talle ise üllitist). Ka isiklikult sai plaati kuulatud uinutajana aastaid. Kurt Wagneri kunstiline Amerikaana, mis on kohati kerge kui udusulg, ei ole seda loomulikult iseenesestmõistetavalt. " Grumpus " on signatuurlugu, millel puusepp KW sugereerib, laulab kõrgeid noote. Justkui viibiks kusagil teises dimensioonis -- igavikulises, üksildases dimensioonis, kus kauge mineviku okkad võivad veel aeg-ajalt torkida. See, kuidas ta väljendab fraasi " piles of shit " üle aegumatute orkestratsioonide, on maagiline. " Feel so low look at me, if you really want to see the Comedy and the clown ". Ilmselt elu saabki elada pidevalt teadvustatud eneseirooniaga, elust tulenevat jõhkrust ja ebaõiglust naeruvääristade...

  Ainus DP album, millel lauljaks on Joe Lynn Turner. Kõlab äkilisemalt/ägedamalt kui ülejäänud DP albumid. Kes ei suuda nautida kahte viimast lugu, sellele on küll elevant rokikõrva peale astunud.

  Hea vana kooli rokk. Kohati mõjub ehk liiga kandilisena. Kui võrrelda Led Zeppeliniga, siis saab selgeks, miks DP sound tundub pisut aegunud. LZ on hulga voolujoonelisem.

  Miks see album müüs ülejäänud B albumitest rohkem? Sest lood on paremad ja iga mats saab sellest aru. Maitseküsimus peegeldab inimese soovi ehitada oma liivaloss just sellesse liivakasti nurka.