Postitused

Black Sabbath

Kujutis
Kunagi tegi ansambel Rondellus plaadi Black Sabbath'i lugudega("Sabbatum"), mis võitis Eesti Muusikaauhinna parima klassikaalbumi eest. Minu arust kõlavad need lood jube kohatult. BS muusika on tõeline raskerokk, mille halastamatu rusuv jõud vajab enese kehtestamiseks ehedat rokkbändi. Kriitikud ei saanud jälle pihta ja kaks BS esimest albumit ei leidnud mõistmist piiratud kujutlusvõimega tüüpide poolt. BS on hoopis kaugemal tavalisest bluusrokist kui Led Zeppelin ja võrrelda neid näiteks Cream'iga on ikka eriti loll. BS futuristlik helikeel ehmatas inimesi omal ajal ikka korralikult. Asi pole laulusõnades, vaid sünges rokkimises, mis mõjus publikule. 

George Michael "Older"(1996)

Kujutis
George Michael teeb oma tööd hästi. On loodud kvaliteetsed lood rahulikuks ja privaatseks kuulamiseks. Tegemist on ideaalse popmuusikaga.

Beverly Kenney

Kujutis
  BK(1932-1960) on siiamaani kultusartist Jaapanis. Ta on kirjutanud loo "I Hate Rock 'n' Roll". Kolmandal katsel õnnestus tal ennast ära tappa, aga tema esitatud muusika elab edasi ja aitab inimestel kaitsta ennast künismi eest. Oscar Wi lde on kirjutanud järgmised read: "sentimentaalne inimene on lihtsalt see, kes tahab nautida tunde luksust selle eest maksmata/.../ Ja pea meeles, et sentimentaalne inimene on südamepõhjas alati küünik". Lisan omalt poolt, et küünik on inimene, kes ei suuda nautida tunde luksust, sest ta kardab selle eest maksta.

Air "Moon Safari"(1998)

Kujutis
Tähelaeva kapten valiks kindlasti selle albumi oma lemmikuks: tundeline, aga samas antisentimentaalne muusika. Kaks Beth Hirsch'i lugu on vist kosmilist päritolu. On saavutatud tõsiduse ja kerguse täiuslik kooskõla. Detailid on kindasti huvitavad, aga mitte määravad. Kui lugu või album on tugev, siis ei ole midagi vaielda. Küsimus on selles, kas konkreetne muusika sobib meie maitseraamistikku.

Alo Mattiisen

Kujutis
Tema isamaalised laulud on klass omaette, aga ta on ka kirjutanud ka nö. tavalist poppmuusikat, mis tegelikult on samuti klass omaette. Seda on esitanud Jaanika Sillamaa, Ivo Linna, Riho Sibul jt. In Spe koosseisus(asendas seal Erkki-Sven Tüüri) on ta kirjutanud ka huvitavat instrumentaalmuusikat. Ühesõnaga tegemist on andeka heliloojaga. Tõstaksin esile Riho Sibula esitatud unelev-melanhoolseid muusikapalasid. Jaanika Sillamaa lauldud “Vikerkaar” on üks uskumatult ilus kunstiteos.

Oasis "(What's the Story) Morning Glory"(1995)

Kujutis
Kui see album ilmus, siis kriitikud vingusid nagu sead aia vahel- oi kui nüri muusika ja mittemidagiütlevad sõnad. Aeg on tõestanud, et neil jobukakkudel ei olnud õigus. Rokkmuusika mõte pole intellektuaalne poosetamine. See album lihtsalt rokib. Lood nr. 5,8 ja 9 pole ehk nii super kui ülejäänud laulud, kuid ka mitte suvaline sitt. Need kaks vahepala pole ka kehvakesed, kuid minu jaoks koosneb album kümnest loost. Üldmulje võib kokku võtta kahe märksõnaga- enesekindel suurejoonelisus.

Keiichi Okabe

Kujutis
Keiichi Okabe on videomängude helilooja. Mina tegin kolm kogumikplaati PC-mängude Nier ja Nier:Automata muusikast. Sellega seoses tahaks mainida Jakob Wassermanni romaani "Caspar Hauser". Noormees pääseb vangistusest vabadusse ja on vaimustuses lihtsatest rõõmudest, millele tavainimesed ei pööra erilist tähelepanu. Muusika ümbritseb meid sageli ja on kergesti ligipääsetav, kuid kogumikplaatide peal olev materjal on Muusika suure algustähega(nagu sõõm külma vett janusele kehale). Me kuuleme muusikat otsekui esimest korda elus.