Julie London


 

Julie Londoni esinemine Jaapanis 28.05.1964 looga "My Baby Just Cares For Me" väljendab meie jaoks täiusliku naise ideaali- sensuaalne, aga mitte pornograafiline. Ei hoolita materiaalsetest asjadest, vaid rafineeritud tunnetest, mis seovad kahte osapoolt. Naine peab jääma saladuseks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tõnis Kahu "Viis+sõnad"

Grünberg "Ball" Jälle see kuradi küberpunk! Inimsubjekti olemasolu eitamiseni viib neid infantiilseid punkareid hädine nihilism, mis tuleneb võimetusest mõista reaalsuse kompleksset olemust. Inimene on taandatud mingiks totrate mehhaaniliste varuosadega näruseks rotiks kuskil anonüümses suurlinnas. Küberpungi esteetika on ikka ajast ja arust lollus. Kas tuleviku tehnoloogia on tõesti nii küündimatu, et suudab luua implantaadi, mis on kui kole rauakolakas inimsilma asemel; rõve põletikku tekitav plönn inimese näos? Tahate lugeda tõelist ulmet, siis soovitan Liu Cixin'i triloogiat "Mälestusi Maa minevikust". Küberpunk on selle kõrval ikka jube mannetu. Graps: "Uskusin, et päevad" Graps on ikka muusikaline geenius. Tal õieti ei olegi kehvi lugusid. Need tänapäeva kehkadiveid tegutsevad mudaliigas. Rohkem karakterit paluks! Rohkem stiilipuhast rokkimist! Rohkem sügavust! Rohkem mängulisust! Rohkem musikaalsust! Lu:k: "La:v" Suht igav plinkimi...
Lisateave

Tõnis Kahu "Pop-konspekt"

  Mille vastu siis mässatakse? Keskpärasuse ja argisuse vastu. Kuid selleks, et olla eriline, ei pea kompama elu ja surma piiri. Ei pea narkotsi panema ega alkohoolik olema(nagu Jim Morrison), ei pea hästi palju seksima. Juba bluusmuusikas peetakse naist kahtlaseks olendiks, kes ahvatleb meest. Milles on probleem? Vabas ühiskonnas võid sa keppida, keda tahad või üldse mitte keppida. Seks nõrgestab meest ja sellega ei maksa liialdada. Kepihimu ühendab meid primitiivsete organismidega ja selle pärast ei maksa küll uhke olla. Geniaalsed rokkstaarid olid suutelised võimast muusikat looma tänu oma karakterile ja mitte tänu sellele, et nad palju naisi nussisid või ennast täis jõid. Elu ajab tundlikud natuurid jooma; tõsi ta on, kuid parem on elada kui surra. Sheff: You disagree with Neil Young's lyric in Rust Never Sleeps : "It's better to burn out than to fade away..." Lennon: I hate it. It's better to fade away like an old soldier than to burn out. If he was talki...
Lisateave

Oasis "(What's the Story) Morning Glory"(1995)

Kujutis
Kui see album ilmus, siis kriitikud vingusid nagu sead aia vahel- oi kui nüri muusika ja mittemidagiütlevad sõnad. Aeg on tõestanud, et neil jobukakkudel ei olnud õigus. Rokkmuusika mõte pole intellektuaalne poosetamine. See album lihtsalt rokib. Lood nr. 5,8 ja 9 pole ehk nii super kui ülejäänud laulud, kuid ka mitte suvaline sitt. Need kaks vahepala pole ka kehvakesed, kuid minu jaoks koosneb album kümnest loost. Üldmulje võib kokku võtta kahe märksõnaga- enesekindel suurejoonelisus.
Lisateave