Keiichi Okabe


Keiichi Okabe on videomängude helilooja. Mina tegin kolm kogumikplaati PC-mängude Nier ja Nier:Automata muusikast. Sellega seoses tahaks mainida Jakob Wassermanni romaani "Caspar Hauser". Noormees pääseb vangistusest vabadusse ja on vaimustuses lihtsatest rõõmudest, millele tavainimesed ei pööra erilist tähelepanu. Muusika ümbritseb meid sageli ja on kergesti ligipääsetav, kuid kogumikplaatide peal olev materjal on Muusika suure algustähega(nagu sõõm külma vett janusele kehale). Me kuuleme muusikat otsekui esimest korda elus.

  1. "Ashes of Dreams/Nouveau-FR Version"(Keichi Okabe/Kakeru Ishihama/Keigo Hoashi/Takafumi Nishimura/Emi Evans)

  2. "Snow in Summer"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  3. "Dispossession/Strings Version"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  4. "Dance of the Evanescent"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  5. "Grandma"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  6. "Song of the Ancients/Devola"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  7. "The Wretched Automatons"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  8. "Ashes of Dreams/Aratanaru-JP Version"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  9. "City of Commerce"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  10. "Song of the Ancients/Popola"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  11. "The Prestigious Mask"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  12. "Dispossession/Piano Version"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  13. "Ashes of Dreams/Nuadhaich-GER Version"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  14. "Yonah/Piano Version"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  15. "Kaine/Salvation"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  16. "This Dream"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  17. "Yonah/Pluck Version 2"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  18. "Emil/Sacrifice"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)

  19. "Ashes of Dreams/EnglishVersion"(Okabe/Ishihama/Hoashi/Nishimura/Evans)


  1. "City Ruins- Rays of Light"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  2. "Peaceful Sleep"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  3. "Memories of Dust"(Kuniyuki Takahashi/Yoko Taro)

  4. "Birth of a Wish"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  5. "Amusement Park"(Keigo Hoashi/Yoko Taro)

  6. "Dark Colossus- Kaiju"(Keigo Hoashi/Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  7. "Voice of No Return- Guitar"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  8. "Faltering Prayer- Dawn Breeze"(Keigo Hoashi/Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  9. "Treasured Times"(Keigo Hoashi)

  10. "Vague Hope- Cold Rain"(Keigo Hoashi/Yoko Taro)

  11. "Weight of the World/English Version"(Keiichi Okabe/J'Nique Nicole)

  12. "City Ruins- Shade"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  13. "Voice of No Return- Normal"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  14. "Forest Kingdom"(Keigo Hoashi/Yoko Taro)


  1. "Copied City"(Keigo Hoashi/Yoko Taro)

  2. "Wretched Weaponry: Medium/Dynamic"(Keiici Okabe/Yoko Taro)

  3. "Broken Heart"(Keigo Hoashi)

  4. "Wretched Weaponry: Quiet"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  5. "Mourning"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  6. "Dependent Weakling"(Kuniyuki Takahashi/Yoko Taro)

  7. "Weight of the World/Japanese Version"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  8. "Rebirth & Hope"(Keigo Hoashi)

  9. "Widespread Illness"(Keigo Hoashi)

  10. "Fortress of Lies"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  11. "Vague Hope- Spring Rain"(Keigo Hoashi/Yoko Taro)

  12. "Blissful Death"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  13. "Emil- Despair"(Keigo Hoashi/Kakeru Ishihama/Yoko Taro)

  14. "Faltering Prayer- Starry Sky"(Keigo Hoashi/Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  15. "The Tower"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

  16. "Weight of the World/Nouveau-FR Version"(Keiichi Okabe/Yoko Taro)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Pet Shop Boys

Kujutis
  Synthpopi  lipulaev Pet Shop Boys pakub kahtlemata esteetilisi naudinguid filosoofilise meelelaadiga inimestele. Nende melanhoolselt magusad(nagu tume šokolaad) meloodiad ei jäta külmaks. “ Kõik möödub! Niisugune on lemmikväljend neil, kes avali sui on joonud elulättest, neil, kes on maitsnud hea ja kurja tundmise puu vilja”(Unamuno). Alphaville- "Forever Young" (Bernhard Lloyd/Marian Gold/Frank Mertens) Alphaville- "Big in Japan" (Bernhard Lloyd/Marian Gold/Frank Mertens) Alphaville- "Sounds Like a Melody" (Bernhard Lloyd/Marian Gold/Frank Mertens) Pet Shop Boys- "Can You Forgive Her?" (Neil Tennant/Chris Lowe) Pet Shop Boys- "King of Rome" (Neil Tennant/Chris Lowe) Pet Shop Boys- "Domino Dancing" (Neil Tennant/Chris Lowe) Pet Shop Boys- "Heart"( Neil Tennant/Chris Lowe) Pet Shop Boys- "It's a Sin" (Neil Tennant/Chris Lowe) Pet Shop Boys- "London" ...
Lisateave

Neil Ardley -- A Symphony of Amaranths (1972)

Kujutis
Tõstsin sahtlist lauale Soft Machine'i viiest albumist koosneva CD-karbi, mis hõlmab albumeid kolmandast kuni seitsmendani. Olen kuulates jõudnud neile ühe ringi peale teha -- tuleb minna teisele ringile. Ka esimesele ja teisele on teises formaadis mitu ringi peale tehtud, ent lemmikud on justament kolmas, neljas ja viies (kuigi ka teine on tegel't väga hea -- olles ületanud esimese albumi mõningase šabloonsuse ja kohmakuse). Nimelt Edward Lear'i luuletus " The Dong with a Luminous Nose " on muudetud kammerteoseks, mille loeb sisse Ivor Cutler -, mis muusikaliselt omandab vägagi Canterbury skeene parameetrid ja vaibi. Samas tehnilisele keerukusele vaatamata säilitab see filmilinaliku imetabasuse ja hoo. Isegi psühhedeelsed mõõtmed! Väga mõjus! Küsimus vaid on, et kuivõrd see mõjutas Canterbury skeenet -- või vastupidi (iseenesest see muidugi ei ole väga oluline). Neil Hardley taies on igihaljaste lillede sümfoonia, mis pühendatud kahele jätsmuusika suurele -- Duke...
Lisateave

Soft Machine -- Third (1970)

Kujutis
Siin, mõttelisest sissesõiduteest vasakul, asub jätsu ja roki vaheline piir. Või on see paremal -- sõltub sellest, kust poolt läheneda. Nad ilmselt soovinuks, et ülejäänud perel (s.t nendega sarnastel bändidel) ei oleks nendega olnud mitte mingisugust seost, aga oma mõttelaadilt, kõlaliselt moodustasid Canterbury skeene. Nagu keskmisele üllitistele omane on ka see 4-looline oma tõusude ja mõõnadega -- mitte ainult esteetilises ja emotiivses plaanis, vaid ka vormilises -- põhimuster, millele muusika on ehitatud, justkui väljendaks mäest üles-mäest alla sõitmist. Elton Dean'i saksofon lisab atmosfäärile rasvase lainelise joone. Ilmselt tänu temale ei taju kuulajana mõtlemast mõtteid, milles ei ole ei produktiivsust ega positiivsust. Ometi evib ka see 75-minutiline üllitis igavust, millega tuleb leppida ja kohaneda (lootuses, et varsti läheb huvitavamaks). Saksofonimäng hoiab üleval nii gruuvi kui ka maandab intensiivsust sel ajal kui basskitarr, trummid ja orel sulistavad toeka rütmi...
Lisateave