Super Furry Animals "Rings Around the World"(2001)

Hea muusika annab ennast kergesti kätte. Kui sulle meeldib näiteks müramuusika, siis selle eelduseks on teadlik pingutus olla eriline; näiteks uurida süvenenult igagsuguseid obskuurseid artiste ja stiile. Mida põhjalikum sa oled, seda autentsem on sinu huvi ja valikud. Muusika, mis valitseb edetabelites, esindab sageli massiinimese keskpärast maitset. Probleem ongi selles, et kuidas vältida igavat sitta, ent samas leida muusikat, mille nautimine ei eelda eksperdi staatust. Minu eesmärk ongi tutvustada optimaalselt erilist muusikat. Super Furry Animals'i viies album on vist nende parim saavutus. Laulja Gruff Rhys on seda albumit nimetanud väga ambitsioonikaks projektiks. Album saavutas Briti tabelis kolmanda koha; kuna ükski teine SFA album pole seda saavutust ületanud ega korranud, siis võib ehk lugeda see projekt õnnestunuks. Esimene lugu sobib hästi sissejuhatuseks; umbes nagu Suede'i Dog Man Stari avalugu. Teine lugu pole ka veel suurem asi, aga albumi kontekstis käib kah. Üldse on väga vähesed albumid suutnud hoida kõrget taset(nt. Led Zeppelin 1-4, Oasis "Morning Glory", George Michael "Older", Air "Moon Safari"). Kolmas lugu on juba hoopis krapsakam: kaasahaarav rokkimine, loob mõnusa ja kerge meeleolu. Neljas lugu juba väljendab bändi ambitsiooni luua midagi erilist: pisut melanhoolne ja suurejooneline meistriteos. Ideaalne poplugu toitub dramaatilisest efektist, ent mitte muutudes pateetiliseks. Tuleb säilitada irooniline distants. Viies lugu on jälle üks tore rokkimine. Kuues lugu on vahepala. Seitsmes ja üheteistkümnes lugu kuuluvad ühte punti neljanda looga. Kaheksas lugu on üks unelev vahepala. Üheksas lugu on selline rahulik kulgemine; ma paigutaks selle ühte kampa eelviimase ja viimase looga. Kümnes lugu seisab nagu eraldi. Järgmine lugu on aga minu arust albumi parim. Kõige paremad lood on siis nr. 4, 7, 10 ja 11; hõbemedali saavad nr. 3, 5, 8, 9, 12 ja 13.