Beverly Kenney

 

BK(1932-1960) on siiamaani kultusartist Jaapanis. Ta on kirjutanud loo "I Hate Rock 'n' Roll". Kolmandal katsel õnnestus tal ennast ära tappa, aga tema esitatud muusika elab edasi ja aitab inimestel kaitsta ennast künismi eest. Oscar Wilde on kirjutanud järgmised read: "sentimentaalne inimene on lihtsalt see, kes tahab nautida tunde luksust selle eest maksmata/.../ Ja pea meeles, et sentimentaalne inimene on südamepõhjas alati küünik". Lisan omalt poolt, et küünik on inimene, kes ei suuda nautida tunde luksust, sest ta kardab selle eest maksta.

  1. Beverly Kenney- "Destination Moon"(Mark Fisher/Roy Alfred)

  2. Beverly Kenney- "I Walk a Little Faster"(Carolyn Leigh/Cy Coleman)

  3. Beverly Kenney- "Isn't It a Pity"(George Gershwin/Ira Gershwin)

  4. Beverly Kenney- "It Only Happens When I Dance With You"(Irving Berlin)

  5. Beverly Kenney- "It's a Blue World"(Chet Forrest/Bob Wright)

  6. Beverly Kenney- "More Than You Know"(Vincent Youmans/Billy Rose/Edward Eliscu)

  7. Beverly Kenney- "The Things We Did Last Summer"(Jule Styne/Sammy Cahn)

  8. Beverly Kenney- "Undecided"(Sid Robin/Charlie Shavers)

  9. Beverly Kenney- "Vanity"(Guy Wood/Jack Manus/Bernard Bierman)

  10. Beverly Kenney- "What Is There to Say"(Vernon Duke/Yip Harburg)

  11. Beverly Kenney- "Where Can I Go Without You"(Victor Young/Peggy Lee)

  12. Beverly Kenney- "Somewhere Along the Way"(Kurt Adams/Sammy Gallop)

  13. Beverly Kenney- "Born to be Blue"(Mel Torme/Robert Wells)

  14. Beverly Kenney- "Beyond the Next Hill"(Bob Haymes/Bobby Worth)

  15. Beverly Kenney- "This Can't Be Love"(Richard Rodgers/Lorenz Hart)

  16. Beverly Kenney- "This Little Town Is Paris"(M. Schwartz)

  17. Beverly Kenney- "A Sunday Kind of Love"(Barbara Belle/Anita Leonard/Stan Rhodes/Louis Prima)

  18. Beverly Kenney- "Violets for My Furs"(Matt Dennis/Tom Adair)

  19. Beverly Kenney- "You Make Me Feel So Young"(Josef Myrow/Mack Gordon)

  20. Beverly Kenney- "Why Try to Change Me Now"(Cy Coleman/Joseph McCarthy)

  21. Beverly Kenney- "Snuggled on Your Shoulder"(Carmen Lombardo/Joe Young)

  22. Beverly Kenney- "Scarlett Ribbons"(Evelyn Danzig/Jack Segal)

  23. Barbra Streisand- "I Never Has Seen Snow"(Harold Arlen/Truman Capote)

  24. The Beatles- "Yes It Is"(John Lennon)



Kommentaarid

  1. Borealiscape10. juuli 2024, kell 00:06

    Ei teadnudki sellest artistist -- tuleb kõrv pääle heita. Ilmselt jah küünilisus ongi see tingimus, et sentimentaalsus ei muutuks läilaks (pateetilisuseks)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Marko13. juuli 2024, kell 05:35

      Sa ei lugenud arvustust tähelepanelikult. Mina just sidusin omavahel künismi ja sentimentaalsuse. Nagu ma juba Michael Franksi tutvustuses kirjutasin, et romantiline muusika vajab jahedat/melanhoolset elementi, et mitte muutuda pateetiliseks nutulauluks. Nagu Frank ja Elvis on meile õpetanud, et sa pead olema lahe(cool) ja siis võid sa laulda nii ballaade kui rokki. Lahedus on tõelise individualismi kaasnähe, sest see päästab inimese massihüsteeriast. Mina ei suuda kuskil rahvamassis tõmmelda. Pateetilised kunstiteosed on diktatuuri vahendid inimmassi orjastamiseks.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Super Furry Animals "Rings Around the World"(2001)

Kujutis
Hea muusika annab ennast kergesti kätte. Kui sulle meeldib näiteks müramuusika, siis selle eelduseks on teadlik pingutus olla eriline; näiteks uurida süvenenult igagsuguseid obskuurseid artiste ja stiile. Mida põhjalikum sa oled, seda autentsem on sinu huvi ja valikud. Muusika, mis valitseb edetabelites, esindab sageli massiinimese keskpärast maitset. Probleem ongi selles, et kuidas vältida igavat sitta, ent samas leida muusikat, mille nautimine ei eelda eksperdi staatust. Minu eesmärk ongi tutvustada optimaalselt erilist muusikat. Super Furry Animals'i viies album on vist nende parim saavutus. Laulja Gruff Rhys on seda albumit nimetanud väga ambitsioonikaks projektiks. Album saavutas Briti tabelis kolmanda koha; kuna ükski teine SFA album pole seda saavutust ületanud ega korranud, siis võib ehk lugeda see projekt õnnestunuks. Esimene lugu sobib hästi sissejuhatuseks; umbes nagu Suede'i Dog Man Stari avalugu. Teine lugu pole ka veel suurem asi, aga albumi kontekstis käib kah.
Lisateave

Mercury Rev "Deserter's Songs" (1998)

Kujutis
Mercury Rev'i teos " Deserter's Songs " on 90ndate teise poole meistriteos, mis viib kuulaja hüpnotiseerivale muusikalisele teekonnale mööda lopsakat heli- ja emotsioonide kõnnumaad. See 1998. aastal ilmunud album on kunstroki ja unenäopopi ere näide; panoraamrokk, mis tollal mõjus tõelise ilmutusena. Vaba American Dream 'i hingusena, mis surus enamiku tollase Briti roki ja popi suurnimesid maalähedasteks kääbikuteks. Nagu õigele teosele omane, vihjab plaadiümbris sisule. Avalugu "Holes" ei ole mitte ainult albumi tipphetkeks, vaid kindlasti ka üks parimaid 90ndate sünnitisi -- unenäoline viirg, mis ühtlasi nii tõuseb kui käändub tagasi alateadvuse lõugastesse. Tekitades transsi ning kussutades psüühe unustusse. "Goddess on a Hiway" oma lihtsa vormi, ent heliliselt võimeka mürapopiga tekitab samuti meeldivat meeltesegadust. Jonathan Donahue intiimne vokaal hõljub üle sinakate helisügavike; kunati psühhedeelsetesse sügavikesse laskudes, et põge
Lisateave

Rokk

Kujutis
               Mulle tundub see dionüüsiline mäss liiga loll. Miks peab täiega hullu panema? Totaalne rahuldus my ass - lööb paugu lahti ja mis siis; ongi kogu lugu või? Võimutahte teema tundub juba mõttekas, sest siin on paratamatu kontrolli saavutamine ja säilitamine. Mis on rokkmuusika üdi? Peab oskama olla cool!!! Pealiskaudne värk, kuid väline peegeldab sisemist. Filosoofid ei ole ideoloogiate orjad, vaid ise kujundavad oma maitse ja stiili. Rokkmuusika peaks ideaalis olema individualismi ülistus, järelikult poliitilised suunised ei ole eemärk iseeneses(konformistid muidugi võivad persse käia). Rokkmuusika peegeldab igatsust suurema võimu ehk suurema vabaduse järele. Kõige ideaalsem koht, kus kuulata näiteks AC/DC lugusid, on liikuva sportauto sees, kus masina rütm toetab roki rütmi ja kui sa annad gaasi ning möödud mõnest penskarist, siis tunnetad puhast võimu. AC/DC on teatud mõttes roki dead end , lõppjaam, kust edasi haigutab tühjus; hermeetiline monument roki olemusele. Ma
Lisateave