Beverly Kenney
BK(1932-1960) on siiamaani kultusartist Jaapanis. Ta on kirjutanud loo "I Hate Rock 'n' Roll". Kolmandal katsel õnnestus tal ennast ära tappa, aga tema esitatud muusika elab edasi ja aitab inimestel kaitsta ennast künismi eest. Oscar Wilde on kirjutanud järgmised read: "sentimentaalne inimene on lihtsalt see, kes tahab nautida tunde luksust selle eest maksmata/.../ Ja pea meeles, et sentimentaalne inimene on südamepõhjas alati küünik". Lisan omalt poolt, et küünik on inimene, kes ei suuda nautida tunde luksust, sest ta kardab selle eest maksta.
Ei teadnudki sellest artistist -- tuleb kõrv pääle heita. Ilmselt jah küünilisus ongi see tingimus, et sentimentaalsus ei muutuks läilaks (pateetilisuseks)
VastaKustutaSa ei lugenud arvustust tähelepanelikult. Mina just sidusin omavahel künismi ja sentimentaalsuse. Nagu ma juba Michael Franksi tutvustuses kirjutasin, et romantiline muusika vajab jahedat/melanhoolset elementi, et mitte muutuda pateetiliseks nutulauluks. Nagu Frank ja Elvis on meile õpetanud, et sa pead olema lahe(cool) ja siis võid sa laulda nii ballaade kui rokki. Lahedus on tõelise individualismi kaasnähe, sest see päästab inimese massihüsteeriast. Mina ei suuda kuskil rahvamassis tõmmelda. Pateetilised kunstiteosed on diktatuuri vahendid inimmassi orjastamiseks.
Kustuta