Brian Eno "Another Green World" (1975)



Parimad hetked sellel albumil on need, mis uurivad ja kirjeldavad ruumi; ja noil hetkil on selgelt tajutav tugev Saksa kosmilise muusika impulss, mille mõjuväli jätkus nii mehe sooloalbumitel, koostöös sakslaste kui David Bowie'ga. Kunsti-/glämm/proge(rokk)numbrid (v.a "Sky Saw") seevastu on keskpärased ning kahvatuvad võrdluses kaasaegsetega nii kodusaarel kui Euromandril-tandril. Tavalised meloodiad ja harmooniad, mis vähem või rohkem laenatud avalikust ruumist, mida tasakaalustavad veenvad ämbientkompositsioonid. Pigem Eno on muusikaline diletant (oma ajastu Ariel Pink?), kes püüab ja proovib -- isegi kui tal on selged kunstilised nägemused, võtab tal nende realiseerimine rohkem aega ja õnnestub kohmakamalt (isegi kui John Cale, Robert Fripp ja Phil Collins on panustamas). Ilmselt selles vastuolulisuses on oma võlu ja lisab albumile väärtust. Kokkuvõtvalt korralik meelt lahutav album, mis peaks igal juhul melomaani plaadiriiulis olema.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Super Furry Animals "Rings Around the World"(2001)

Mercury Rev "Deserter's Songs" (1998)

Rokk