Kahtlemata oli My Bloody Valentine'i kolmanda stuudioalbumi ootamine 1991. aasta lõpust saati omaette ooper. Pigem seda ei usutud (mõned ilmselt ei soovinudki!), hoolimata Kevin Shields'i (KS) kinnitustest, et album kohe-kohe valmib aeg-ajalt mõne ajakirjaniku küsimise peale. Siililegi selge, et materjali oli niikuinii maa-ja-ilm -- küsimus taandus vaid sellele, et kas KS otsustab seda maailmaga jagada või mitte. Usun, et ta mõtles oma pärandi jäädvustamise peale, olles teadlik oma suurusest ja mõjust, saades ka aru, et tal ei olegi ilmtingimata vaja midagi uut välja anda. Kui ma naudin seda 9-loolist, et justkui kuulaksin nende kahest CD-st koosnevat EP'de kogumikku, mis hõlmas aastaid 1988-1991, mil formeerus unenäolise mürapopi ehk kingapõrnitsemise žanr; ainult selle vahega, et kui tollane looming hõlmas ka demolikke ja eksperimenteerimise lõksu kinni jäänud poolikuid käkerdisi, siis siin on asi lõpuni vormistatud. Kui seda albumit seostada " Loveless 'iga...