Postitused

Arcade Fire - Everything Now (2017)

Kujutis
  Kanada pundi albumit produtseerisid Daft Punki Thomas Bangalter ning Pulpi bassimees Steve Mackey (keda paraku ei ole enam aastaid olnud füüsiliselt meie seas). Aga siin-seal vilksavad läbi nii Kanada alternatiivpoptäht Owen Pallett kui ka Portishead'i Geoff Barrow; kui ka Sarah Neufeld, kes oli nende algliige, ent lahkus kammerrokkpunti Bell Orchestre. See 13-looline igatahes on eriline taies; enamasti pannakse instrumendid võnkuma nii, et kõik hakkab vastupandamatult resoneeruma -- see on 2017. aasta diskomuusika, millest kostub läbi nimetatud stiili erinevaid faase (alates orkestreeritud arranžeeringutest kuni sünteetilise italo disco ning diskost mõjutatud popmuusikani, iseäranis süntpopi ja new wave 'ini). Ning kui hoog võetakse maha, siis inertsist tekkinud vaib liigub elegantselt üle aeglustatud struktuuride. Palju kitarre - nagu plaadi siseküljel peituv ülesvõte paljastab -, aga veel rohkem klahvpille ning vanakooli arvuteid (sellised, mida stilistilises mõttes aeg-...

Foo Fighters "There Is Nothing Left to Lose"(1999)

Kujutis
  Foo Fighters oskab rokkida.

Romaan

  Romaan Sissejuhatus      Milleks humanistlik filosoofia vajab romaani? "Inimelu kui selline on lüüasaamine. Ainus, mida me saame teha, seistes silmitsi möödapääsmatu lüüasaamisega, mille nimeks elu, on üritada seda mõista. See ongi romaanikunsti olemisõigustus."(lk. 16). Vastupidiselt Kunderale väidan ma, et romaani kõige olemuslikum tunnus on ikkagi story ehk narratiiv. Kõige huvitavamad ja väärtuslikumad ongi sellised lood, mis kätkevad endas filosoofilist pinget. Ma olen püüdnud lugeda Kundera ühte lemmikraamatut- Musili "Omadusteta meest", kuid see oli talumatu. Võib-olla on need eksistentsiaalsele analüüsile pühendunud sulesepad valinud oma mõtete väljendamiseks vale vormi. Äkki sobinuks neile paremini filosoofiline essee?(1) Ma olen täiesti nõus, et Kafka kirjeldab meile väga oskuslikult "bürokratiseerunud maailma eksistentsiaalset olemust"(lk. 125) ja Broch väärtuste allakäigu kolme erinevat taset, kuid sellest ei piisa. Kundera ise t...

Individuaalne moraal

  Romantistliku filosoofia olemus Sissejuhatus      Romantistlik ja ratsionalistlik filosoofia moodustavad koos humanistliku filosoofia. Termini “humantistlik filosoofia laenasin ma Donald Phillip Verene’ilt: “humanistliku filosoofia” all pean ma silmas filosoofiat, mis paigutab filosoofia keskmesse muistse küsimuse enese tundmaõppimisest. Selle juured on kreeklaste ja roomlaste juures. Kõige rohkem leidub seda klassikalise filosoofia elluäratamises itaalia humanistide poolt renessansi ajal ja Vicol. See jätkub ka selliste mõtlejate juures nagu Montaigne ja Rousseau ning seda leidub Hegelil ja Cassireri kultuurifilosoofias. Cassirer alustab “Uurimust inimesest” väitega, et filosoofia eesmärk on enesetunnetus”(Vikerkaar 8-9/2002 lk. 165). Kõik eelpool nimetatud filosoofid(va. Rousseau) on ratsionalistid. Humanistlik filosoofia sai alguse Sokratese tegevusega klassikalise ajastu Kreekas. Sokratese ja sofistidega seostub antropoloogiline pööre kreeka filosoofia ...

Sotsiaalne moraal

  Sisukord: §1: Sissejuhatus §2: Mooses §3: Kriitika §4: Rousseau §5: Kriitika §6: Kierkegaard §7: Kriitika §8: Unamuno §9: Kriitika §10: Levinas §11: Kriitika §12: Lõppsõna §1: Sotsiaalne moraal on individuaalse moraali üks ja ainus alaliik. Sest ainult indiviid saab omada moraalitunnetust, selle all mõtlen ma võimet jagada valikud heaks ja halvaks, õiglaseks ja ebaõiglaseks. Sõnad ‘valik’ ja ‘võime’ on omased ainult eneseteadlikule olendile ehk moraalsele subjektile. Siinkohal pole oluline hakata piiri tõmbama vastutusvõimeliste ja vastutusvõimetute indiviidide vahel, fakt on, et see piir on olemas. Täpse sotsiaalse moraali skeemi esitan ma viiendas paragrahvis.  Sotsiaalne moraal määratleb õigluse ja ühiskondliku heaolu. Õiglus tuleneb ühiskondlikust heaolust, sest see on ainus mõistlik standard, lähtealus õiglaste seaduste loomisel. Seaduste all mõtlen ma igasuguseid ühiskondliku elu reguleerivaid(vähemalt ideaalis) norme. Ühiskondlik heaolu ei ole moraali mõiste, õig...