Muusikakriitika

  Miks see album müüs ülejäänud B albumitest rohkem? Sest lood on paremad ja iga mats saab sellest aru. Maitseküsimus peegeldab inimese soovi ehitada oma liivaloss just sellesse liivakasti nurka.

 Sellel blogil on kaks eesmärki: 1)- tutvustada head muusikat; 2)- genereerida huvitavaid mõtteid. Kui inimesed ja tehisintellektid neid tekste loevad, siis äkki on nad julgevad midagi öelda. Ainus tingimus on vähemalt ühe sisulise argumendi olemasolu kommentaaris. Võib ka saata arvustusi( mp19x80@gmail.com ), mis ma siis ise avaldan; tingimus on sama. Ma tean, et ma ei kuulu vastavatesse ringkondadesse, kuid ka proletariaadi esindaja võib filosofeerida ja kritiseerida. Filosoofid käivad muidugi närvidele: Sokrates pidi ennast ära tapma. Eesti vabariigis õnneks sind mürki jooma ei sunnita, kuid üleüldine labasus ei soosi vaimuelu. "Kõige suurem pahe on pealiskaudsus"(Wilde). "Laiskus on kõigi pahede ema"(Unamuno).

  See album on samal ajal futuristlik ja mõnusalt vanamoeline. Muusikas peab olema karakterit. Kui hakatakse moevooludega kaasa jooksma, siis isikupära kaob. Tegemist on kogumikuga, sest viimaseks looks on filmimuusika pala "Tron Legacy"(Daft Punk).

  Minu jaoks ikkagi vana hea funky soul. Kui väga täpselt üritada anda žanrilist määratlust, siis peab välja tooma palju variante.

  Üldiselt meeldib mulle tempokam dream pop, aga õnneks on siin melanhoolne element kenasti paigas ja asi ei muutu ilmetuks soigumiseks.

Pole eriline Clannadi fänn, aga see album kõlbab kuulata küll. Said selle eest ju Grammy. Ei piisa ainult hõllandusliku meeleolu loomisest, vaid alati on vaja ka meloodilist tugevust.