Muusikakriitika

  Julie Londoni esinemine Jaapanis 28.05.1964 looga "My Baby Just Cares For Me" väljendab meie jaoks täiusliku naise ideaali- sensuaalne, aga mitte pornograafiline. Ei hoolita materiaalsetest asjadest, vaid rafineeritud tunnetest, mis seovad kahte osapoolt. Naine peab jääma saladuseks. Ella Fitzgerald- "Cry Me a River" (Arthur Hamilton) Ella Fitzgerald- "Someone to Watch Over Me" (George Gershwin/Ira Gershwin) Ella Fitzgerald- "Black Coffee" (Sonny Burke/Paul Francis Webster) Ella Fitzgerald- "Ev'ry Time We Say Goodbye" (Cole Porter) Ella Fitzgerald- "All the Things You Are" (Jerome Kern/Oscar Hammerstein 2.) Ella Fitzgerald- "Misty" (Erroll Garner/Johnny Burke) Ella Fitzgerald- "Bye Bye Blackbird" (Ray Henderson/Mort Dixon) Julie London- "No Moon at All" (David Mann/Redd Evans) Julie London- "Round Midnight" (Thelonious Monk/Bernie Hanighe...

  Õiged maakad kuulavad mõnusat kantrimuusikat. Minu lemmikud on George Jones ja Willie Nelson. George Jones- "The Gold Hard Truth" (Jamie O'Hara) George Jones- "Wild Irish Rose" (Bobby Braddock) Willie Nelson- "If I Were a Painting" (Skip Ewing/Don Sampson) Willie Nelson- "Mind Your Own Business" (Hank Williams) Willie Nelson- "Blue Skies" (Irving Berlin) Willie Nelson- "Bloody Mary Morning" (Willie Nelson) Willie Nelson & Norah Jones- "The Wurlitzer Prize" (Waylon Jennings) Willie Nelson- "Whiskey River" (Johnny Bush/Paul Stroud) Willie Nelson- "You Don't Know Me" (Eddy Arnold/Cindy Walker) Willie Nelson- "Suffering in Silence" (Willie Nelson) Willie Nelson- "Yesterday's Wine" (Willie Nelson) Willie Nelson- "Gravedigger" (Dave Matthews) George Jones & Hank Williams, Jr.- "I Don't C...

  Naine oskas laulda. Tähtsam on siiski hingestatus. Erakordne tundesiirus iseloomustab tema esitatud muusikat. Ella Fitzgerald- "I Can't Get Started" (Vernon Duke/Ira Gershwin) Ella Fitzgerald- "I Could Write a Book" (Richard Rogers/Lorenz Hart) Ella Fitzgerald- "I'm Beginning to See the Light" (Duke Ellington/Don George/Johnny Hodges/Harry James) Ella Fitzgerald- "Isn't It Romantic" (Richard Rodgers/Lorenz Hart) Ella Fitzgerald- "I've Got a Crush on You" (George Gershwin/Ira Gershwin) Ella Fitzgerald- "Just One of Those Things" (Cole Porter) Ella Fitzgerald- "Let's Do It, Let's Fall in Love" (Cole Porter) Ella Fitzgerald- "Manhattan" (Richard Rogers/Lorenz Hart) Ella Fitzgerald- "On the Sunny Side of the Street" (Jimmy McHugh/Dorothy Fields) Ella Fitzgerald- " 'S Wonderful" (George Gershwin/Ira Gershwin) E...

  Mille vastu siis mässatakse? Keskpärasuse ja argisuse vastu. Kuid selleks, et olla eriline, ei pea kompama elu ja surma piiri. Ei pea narkotsi panema ega alkohoolik olema(nagu Jim Morrison), ei pea hästi palju seksima. Juba bluusmuusikas peetakse naist kahtlaseks olendiks, kes ahvatleb meest. Milles on probleem? Vabas ühiskonnas võid sa keppida, keda tahad või üldse mitte keppida. Seks nõrgestab meest ja sellega ei maksa liialdada. Kepihimu ühendab meid primitiivsete organismidega ja selle pärast ei maksa küll uhke olla. Geniaalsed rokkstaarid olid suutelised võimast muusikat looma tänu oma karakterile ja mitte tänu sellele, et nad palju naisi nussisid või ennast täis jõid. Elu ajab tundlikud natuurid jooma; tõsi ta on, kuid parem on elada kui surra. Sheff: You disagree with Neil Young's lyric in Rust Never Sleeps : "It's better to burn out than to fade away..." Lennon: I hate it. It's better to fade away like an old soldier than to burn out. If he was talki...

Üks ületamatumaid hip-hop- albumeid, mida kunagi kuulnud olen. Ühelt poolt nii lakooniline ja teisalt intensiivne -- kolmik hingab sisse ja välja kergelt psühhedeelse/sampledeelse kiirusega, luues peaaegu meeldiva illusiooni oma njuujorkilikust elustiilist ja tajust. Album oleks ideaalne, kui see ei kestaks nii kaua kui 53 minutit. 40 minutist oleks täiesti piisanud.

Esindatud on kõik need helielemendid ja kombinatsioonid, mis osaliselt määratlesid tulevase eksperimentaalse tehnomuusika tuleviku. Näide sellest, kuidas masinamuusika võib kõlada tundelise, kuid kompromissitu kohana.

Conor Oberst'i sooloprojekt kasutab sarnast mudelit nagu Wilco -- olles asetanud ühe jala kindlalt Americana -pinnasesse, segab teise jala varbaga mustreid kõrvaasuvale liivale. Folgipõhine muusika aeg-ajalt paisub mürarohkeks tuuletõmbuseks või elektrooniliste efektidega vürtsitatud passaažideks. Või jäädes kuhugi kahe vahele. Seda tehes jätab ta harva psühhedeelseid keermeid juurde lisamata. Selles on ka teatud lo-fi ja DIY -tunnetus tajutav, tuletades meelde nii Warren Defever'i His Name Is Alive'i ja Mark Linkous'e Sparklehorse'i. Ette võib heita kohatist loomupärase hargnemise puudumist domineeriva Americana -pendli ja efektide vahel. Teisisõnu, jäik ja paindumatu, et võiks sügavamat kuulamismõnu pakkuda.